Tutimüs

Garnstudio lehelt avastasin ühe hästi vahva salli-mütsi komplekti. Tundus pehme ja soe ja veidi teistsugune. Komplekt Veronica
Salli kudumine on mul veel käsil, kuid müts sai valmis.

Lõngaks Drops Nepal. 

Tutt on tehtud lõngast de Bergere France. Selline mõnus "karvane" 

Modell oli rahul, et müts ei kratsinud.

Lamba-aasta alguses draakonimüts

Imelist uut 2015. aastat mu kallid lugejad!!!

Minu aastavahetus möödus kudumise ja pere seltsis ülimõnusalt ja toredalt. Eile hilisõhtul sai alustatud pojale uut talvemütsi selle kaeluse juurde. Kahjuks oli seda sinist Lima lõnga natuke liiga vähe, et terve müts välja tuleks, seega oli vaja midagi välja nuputada. Poja kindel soov oli, et see peab olema nüüd draakonimüts.
Oma lõngakastis sorteerides leidsin sellest alles jäänud pool tokikest lõnga ja natuke sama jämedusega valget ka. Seega tuleb üks triibuline müts ja kuna mul polnud seekord õrna aimu, kui palju silmuseid ma sooniku jaoks looma peaksin, otsustasin mütsiga hoopis pealaelt alustada.

Tuli selline triibuline alus.

Kuna poja nõudis draakonit, siis sakid said kootud Dropsi juhendi järgi kahekordse lõngaga, et tugevamad oleksid. Ja kuna helesinine lõng hakkas otsa saama, siis tulid erivärvi sakid :P

Ilusasti sümmeetrilised teised

Poja nõudis draakonile silmi ka. Käis ise minu lõngakasti kallal ja tõi sealt tumerohelise lõnga. Siis võttis paberi ja joonistas sinna pildi silmast, ise seletas, et keskele peab tulema punane ka.

Selline siis sai lõpp-tulemus, millega poja rahule jäi.

Meil küll oli veel ennem üks pikk arutelu teemal: draakoni saba. Jõudsime seekord kokkuleppele, et seda ei tee, sest see segaks kapuutsi pähe panemist :P

Lõng: Lima 61 grammi kokku
Vardad: 3,25 mm sukavardad ja ringvardad

Ilusat aastat ja järgmise korrani ...

Nokamüts

Mina ei tea kuhu see aeg kihutab, kuid poja kasvab nii, et tal oli vaja uut mütsi. Mis siis ikka, emme heegelda aga :D
Leidsin Merikese blogist üles selle mütsi ja hakkasin siis tegema. Loomulikult mitte täpselt nii nagu seal kirjas, sest alustanud olin ma juba ilma selle leheta ühekordsete sammastega. Seega lasin siis omamoodi edasi.

Põhilõngaks sai kirju ja et kogu mulje liiga tume ei oleks, valisin valged triibud sinna vahele

Päikese käes on täitsa särav kooslus

Kuna nokk pidi vaatevälja segama, siis sai see üles keeratud :D

Nüüd siis veidi edevuse laada pilte ka. Mu pojale meeldib fotoaparaadi ees edvistada :P

Minu süda on rahul, kui selline säravsilm kaamerasse piilub ja mütsi peas hoiab.

Järgmise korrani ...

Minu Montreal

Üks päev õue minnes avastasin, et käin nagu kloun ringi: roheline sall kaelas ja sinine müts peas :D Kuhu see siis niimoodi kõlbab.
Otsisin aga oma tagavarast lõngad välja ja kuna ma ikka veel armastan kirjamist, siis valisin Dropsi mustripagasist selle mütsi. Ilus, kas pole?
Kuna mu sallike on valminud Fabelist, aga ainult sokilõngast müts ei tundunud ahvatlev, siis valisin kõrvale Alpaca.
Nagu ikka, ei suuda ma ju mustrit 100% järgida, seda ka seekord. Nimelt kudusin alguse sooniku asemele hoopis kena sakilise alguse. Sakilise serva õpetust järgisin Tiina blogist. Aitäh sulle, selle kena piltõpetuse eest!

Minu Fabel ei ole just pika värvijooksuga ja seepärast on muster võibolla veidi vähem märgatav, aga mulle meeldivad need toonid koos väga.
Alguses kasutasin varrast 2,5 ja kirjamisest alates kudusin 3,25 mm varrastega.

Käisin sellega ka täna juba õues ja pean tunnistama, et kratsis mind tunduvalt vähem, kui ma kartsin. Tegelikult kui aus olla, siis ei kratsinud veel üldse :P
Pildid kahjuks küll abimodelli peas tehtud kõik ja õnneks on ta mul tubli abimees, kes armastab fotoaparaati.

Sakiline serv ja esimene mustriosa.

Pealael olevad kahandused.

Müts oma kogu hiilguses.

Lõngakulu:
Fabel - 29 grammi
Alpaca - 30 grammi

Öökullid on moes

Öökullid on meie pere lemmikud juba pikemat aega ja kõik sai alguse Karu-Aabitsast. Seal on ju nii vahvad öökulli jutud :D
Talvekülmade saabudes (ka meile lubatakse neid nüüd ikka) on pojal palju mugavam liikuda õues tuukrimütsiga, kuid tavaline tuukrimüts ei ole ju üldse äge :P Seega oli kindel plaan müts ära tuunida ja öökull tundus see kõige sobivam olevat. Tuukrimütsi alus on Emmaliine õpetuse järgi. Suur tänu sulle, selle eest!!!

Tegelikult sai see valmis juba detsembris, aga blogisse pole ta kuidagi veel jõudunud.
Mul on nii hea meel, et kodus on selline vahva edev modellipoiss, kes oma asju kenasti demonstreerib, seega mõned fotod omaniku peas ka :)

Häälitsusi tuleb ka teha, kui müts peas on: Uhhuuuuuuuu

Emme vaata, mida mina teen :P

Nina on mul aga kirju :)

Nüüd läksin peitu, sest muidu te ju ei näe, et mul on öökullikindad ka!

Kinnaste kudumisel võtsin aluseks selle mustri. Nagu ikka tegin mõned muudatused ja silmadeks said väikesed mustad pärlid, kuna mul ei olnud kodus nii piisavalt väikest silmaks sobivat nööpi. 

Üks kinnas lähemalt

Kinnas pealt ja peopesa poolt vaadatuna.

Lõngaks on Dropsi Cotton Merino ja Alpaca koos. Abistasid vardad 2,5 ja 3,25 ning mütsil jookseb näoümbruses soonikus kaasa ka kumminiit.

Septembri tegemised

Nagu näha olen blogimise kuidagi hooletusse jätnud.
Lisan praegu siia pildid septembris valminud asjadest ja siis jooksvalt täiendan olulise infoga :P
Esmalt minioni müts pojale

Minioni kindad pojale

Kirikindad, mis valmisid Mustrimaailma kindavahetuse raames

Salatiroheline automüts!

Ei saa me üle ega ümber automultifilmist. Seda vaadatakse alati, kui võimalus antakse ja oma autod on ka kõik sobivate nimedega ristitud. Õnneks pean aga tõdema, et mu poja ei nõua originaale, talle piisab ka oma fantaasiast, et asjadest näha just seda,  mida ta ihkab :)
Kevade kohale meelitamiseks ja soojemate ilmade tarbeks oli vaja väga uut mütsi ja poja tahtis auto mütsi. No eks ma siis uurisin netis ja sattusin Lilleliisi pikse mütsi otsa. Sellest ajendatuna tegin oma pojale ka mütsi, aga punane noorhärrale ei sobinud :P Tahtis hoopis kena salatirohelist mütsi.
Tuli meil siis selline salatiroheline automüts, mis vastavalt poja soovile on ühel hetkel silmadega, teisel hetkel esituledega ja kolmandal hetkel hoopis konnamüts:D

Lõngaks Dropsi Paris ja abiks 4 mm heegelnõel ning 3,5 mm heegelnõel.

Külma kartuses

Kuna talv ei taha kuidagi lahkuda (jah isegi siit meie juurest, kus raadiost kuuldud info põhjal oli/on selle aasta talv viimase 22 aasta kõige külmem - prrrrr) ja lisaks tuli veel võtta ette sõit kalli vanaema taevasse saatmise ettevõtmisele, siis vajasin selleks hädasti ühte korralikku sooja mütsi. Siinmail käin ma mütsiga ikka üliharva. Liigse tuule korral tõmban lihtsalt kapuutsi pähe ja valmis.
Kodus seda mütsi aega kududa ei olnud, kuid kuna Eestisse sõit kestis 39 tundi, siis selle jooksul jõuab nii mõndagi :P Vajaliku mustri pidin vaid leidma ja õnneks oli kodus ka vajalik lõng olemas. Kõige lihtsam on minu jaoks mustrit otsida Garnstudio lehelt, nii ka seekord ja välja valisin selle. Lõngaks Metsikute Marjade vestist üle jäänud sinine Lima ja vardad 3,5 mm-sed Knit Pro sukavardad. Väga kiire ja mõnus kudumine. Veidi torkiv see müts on, aga soe oli küll!
Pildiseeria puhul oli abiks poja :P

Päikeseline palmik on ikka nii tihedalt koos, et selle sees olevat pärlkude pole nähagi.

Pildistamine toimub nüüd meil pea alati vastastikku :)

 Üks väike tõsine ja tõbine fotograaf!

No ja vahel peab lihtsalt proovima pildilt ära jooksmist ka :D

No nüüd sai vist ikka normaalselt ka pildile.

Ja pealaelt ka üks ülikiire klõps.

Kohtumiseni õige pea, sest ma ikka loodan nüüd paar pisikest asja veel kiirkorras lõpetada :P

Teised prillid mütsile

Kuna originaaljuhend nägi ette klaasidega prillide olemasolu, siis tahtsin need ka ära proovida.
Minu kallis kaasa lõikas selle tarbeks pleksiklaasist esmalt 2 ringi ja seejärel tegi neile veel augud ka sisse, et minul ikka hea heegeldada oleks, siis lihvis kõik ära ka :)

Mütsi peal paistavad nad suhteliselt samamoodi välja, kuid poja eelistas neid kostüümidega võimlemisse. Eelmised prillid on siis nö tagavara variant.
Kuna aga võimlemises on ju tegevust ja liikumist palju, siis mingil hetkel hakkas mütsiga palav, kuid prillidest ei olnud nõus poja loobuma.

Ma siis võtsin need mütsi küljest ära ja rõõmus poja tegeles võimlemisega edasi.

Lendurimüts ja katsejänes

Ilmselt on enamus kursis, et Saksamaa on ka üks suur karnevalimaa :P See karnevali sessioon algab oktoobris/novembris ja lõpeb veebruaris (täpsemalt siis Rosenmontag´iga, mis sellel aastal on 11. veebruaril).   Sellest karnevalitrallist on ka väga raske mööda hiilida, kui laps käib kas lasteaias või koolis. Minu poja ei käi küll veel kummaski, kuid ometigi oleme selles sees. Nimelt käime meie nüüd reedeti võimlemas ja seal toimub 2. veebruari võimlemine karnevalikostüümides :P No me ei ole erilised kostüümi armastajad pojaga kumbki, aga ma tean, et mu noorhärra armastab emme tehtud mütse ja kannab neid mõnuga. Pea tööle ja kohe tuli meelde Emmaliine oma vahva lendurimütsiga. Võtsin aga julguse kokku ja küsisin tema käest õpetust ja minu rõõmuks sain tema värskelt valminud juhendi katsejäneseks. Mulle meeldib selline katsejänes olla :P
Kodustest varudest leidsin tumehalli Garnstudio Merino Extra Fine ja samasugust tumehalli Garnstudio Baby Merinot. 4,5 mm heegelnõela mul pole ja seepärast tegin töö 4 mm nõelaga - igati mõnus heegeldamine oli ja ma sain lõpuks selgeks ka võluringiga alustamise!!!! (no ma polnud seda kunagi varem kasutanud). See on igati mõnus ja ilus algus jääb.

Poja oli paigal vaid siis, kui lubasin tema autost ka pilti teha ja see pisike roheline auto mahtuski pildile koos omanikuga:)
Pildilt ka näha, et klappide jaoks enam tumehalli Baby Merinot mul ei jätkunud, vahetasin selle heledama halli Alpaca vastu välja ja pojal on kõrvad kindlasti nüüd soojas. Äär on üle heegeldatud punase Merino Extra Finega, sama lõngaga on ka tehtud prillid ja aasad ning mütsi kinnitusrihm.
Õpetuse kohaselt peaksid prillid ikka klaasidega olema ja meil tulevad ka sellised prillid, kuid kuna heegeldamise isu oli nii suur, siis meie mütsi esimesed prillid on ilma klaasideta ja kasutusel kardinarõngad, mis lihtsalt kinnissilmustega üle heegeldatud. Need on veidi suured minu poja pisikese näo jaoks ja esialgu omavad vaid kaunistamise mõtet.

No on ju veidi suurevõitu, kas pole :)

Meil on nüüd küll kodus olemas 1 mm plastikklaasi ja mehele leidsin täna sobiva läbimõõduga toosi ning ta lubas lähipäevil siis mulle klaasi ka teha, et poja saaks oma mütsile ikka õiged ja ehtsad prillid. Siis teen pilte juurde.
Nüüd aga väike pildiseeria, kus nii mõnigi mütsi lahe detail on veidi paremini näha.

Mütsi saab kenasti lõua alt rihma ja nööbiga kinnitada, siis ei ole ohtu, et tuule käes klapid liikuma hakkaksid.

Mütsiga koos kippus pildile ka Matu.

Prillid on tagant nööbiga kinnitatavad ja seega saab neid vajadusel eemaldada või vahetada uute vastu.

Ilma klaasideta prillid lähemalt.

Toas tööd tehes ei pea müts kinni olema ja saab sellises mõnusas vabas olekus pead kaitsta:P
Ohutus ikka enne kõike, ehket tööd tuleb teha müts peas!!!