Pages

21 November 2013

Kirjatud vest

Huvitav, miks on nii, et kui mul tekib mõne uue asja või meetodi kudumise soov, siis tuleb seda kohe maksimaalselt teha. Kas kõik või siis mitte midagi printsiibil.
Tahtsin endale nii väga midagi kirjatut selga panna. Sellist vestilaadset, mida on  hea töö juures kanda.
Lisaks sellele soovile ilmus Dropsil just uus lõng, mida samuti väga proovida tahtsin ja miks siis mitte 2 asja ühendada.
Tellisin Lanadest Dropsi uut lõnga Cotton Merino, sest selle koostis oli lihtsalt nii ahvatlev. Puuvill ja meriino koos peab ju üks ülimõnus kooslus olema ja nüüd võin öelda, et seda ta ka on. Lihtsalt imeline lõng: pehme, kerge ja ülimõnus kududa ning soe ka.
Selline armas pakike jõudis minuni. Selles on ka uus Alpaca Silk, mis ootab kuni ta üheks mõnusaks kudumiks saab. Sinised, must ja valge, aga pidid saama selleks. Ma ikka väga tõsiselt kartsin, kuidas on kirjata pahempidiseid ridu kududes. Proovisin ka muid variante, aga no minu vasak käsi on kudumise seisukohalt ikka vaid iluasi ja ei suutnud ma kuidagi sellega tagasi parempidi kududa :D Seega tuli lihtsalt pahempidist kudumist harjutada ja usun täiesti, et harjutamine teeb meistriks.
Esimestel kirjatud ridadel tuli ikka apsakaid sisse ja neid ei avastanud ma enne, kui jõudsin rea lõppu. Seda siis just pahempidi kududes, kui hiljem avastasin vea juba mõne silmuse järel ja siis ei kulunud harutamisele nii palju aega.
Mulle hakkab aga üha enam tunduma, et ma ei suuda kududa kunagi täpselt juhendi järgi. Seegi kord ei meeldinud mulle originaalis olevad ripskoes ääred varrukatel ja kaelusel. Kudusin sinna ikka 2x2 sooniku. Mulle meeldib nii palju enam.

Veidike muutsin ka seljaosa lühendatud ridade kudumist, nimelt kasutasin pööramistel võtet: mähi ja pööra. Selline meetod väldib aukude teket ja jääb pärast kena paistma.
Sobivate nööpide leidmine on meie linnas muidugi omaette ülesanne, sest põhimõtteliselt on nööpe saada vaid ühes ainukeses linna kangapoes. See valik on seal väike ja kuna mul oli vaja leida 7 ühesugust nööpi, siis pidin seekord piirduma pisikeste mustade nööbikestega. Sain viimased endale, seega läks hästi :P
Originaali vaadates on ka näha, et nööpauke tegin rohkem, sest mulle meeldib kui nööpe on pigem tihedamalt, kui et pärast kusagilt väga pingutab. 
Olen oma uut vesti nüüd juba nädal aega tööl kandnud ja on ikka mõnus ja soe küll. Lisaks võib teda rahulikult ka palja ihu peal kanda, sest lõng on ülimõnus.

Seekord abistasid mind vardad 2,5 mm soonikute juures ja 3,5 kogu ülejäänud kudumi juures.
Kudusin suurust M ja lõnga kulus teksasinist peaaegu täpselt 250 grammi, valget 50 grammi, tumesinist 21 grammi ja musta 15 grammi.

Ma poleks kunagi uskunud, et saan sellise kirjamisega juba 13 päevaga hakkama. 

5 comments:

  1. Oooo, see on kaunis, kohe väga! Ja mina ei ole ikka veel Cotton Merinot mitte näinudki. Räägi nüüd, kas kleidiks kannatab kududa? Kust vestimuster ja -tegumood pärit on? Mul on juba aasta otsa silma ees just sedasorti kleit, isegi lõnga - Alpaca - on olemas, muster on puudu olnud. Kas kudusid alt üles või ülevalt alla? Imeilus, ausõna, imeline!

    ReplyDelete
  2. Aitäh, aga Cotton Merino on lihtsalt imeline lõng ja minu arust kleidiks lausa loodud. Selline puuvillaselt siidine aga meriinoselt soe. Ja kudus ennast lausa ise :P See vestike on kootud ikka alt üles aga ühes tükis, ainult käeaugus allpool on siis õmblus. Mustri aluseks ikka Dropsi vestike - http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=5742&lang=ee . Ikka oma mugandustega ja oma värvivalikuga.

    ReplyDelete
  3. Väga kaunis! Olen seda juba mitmes paigas imetlenud ja imetlen jätkuvalt :)

    ReplyDelete
  4. Väga, väga ilu vest! Ma ei hakka eraldi kommenteerima, aga öökullid ja lillelised käpikud meeldivad mulle ka!

    ReplyDelete