Poja sokid

 Püüan siin ühe jaanuaris saanud sokipaari loo ka kirja panna.

Poja sokkide lugu algab sellest, kui istusin diivanil ja kudusin mehele sokke. Noorhärra piilus ja piilus ning küsis siis äkki: „Issi, kas sulle meeldivad need sokid, mida emme koob?“. Mis kummaline küsimus?!? Selle taga on midagi rohkemat kui esialgu paistab. Ma hakkasin siis vaikselt uurima ja sain teada, et kui issile tema sokid ei sobi, siis võtab poja need väga hea meelega endale :D 

Andsin lapsele lubaduse, et kui issi sokid valmis, siis koon temale ka sokid. Nagu ikka iga kudumiga lapsele juba olnud on, teen ma ühe väga suure vea. Nimelt ma küsin, milline see tulemus olema peab ;) Oijah, siis hakkavad soovid pihta: on sul musta lõnga? On seda palju? Ainult musta ei taha, mis sul veel on? Kas nendest malelaua mustrit ka saab teha? Kas kand võib must olla? 

Enamus soovidest said vast ka rahuldatud, kuid pean siia üles kirjutama, et tulevikus meelde jääks: loo säärele rohkem silmuseid, sest lapsel on väga kõrge jalg ja muidu sealt jääb muster kiskuma. Piltidelt on see mustri tihedus ka korralikult näha. Pärast pesu venis veidi, aga tulevikus peab seda arvesse võtma.

Natuke pilte ikka ka ;)

Lõnga jäi täpselt nii palju alles. Vahepeal oli ikka tunne, et ei jätku.

Siin on see mustri kiskumine ka näha. 

Sokid Andreile

Muustrimaailma foorumi heategevusprojekti raames valmisid sokid Andreile.

Detektiivid

Märtsikuu on meie peres üks tore sünnipäevakuu, kus igal aastal tuleb midagi uut välja nuputada. Tänavusel aastal treenime siis detektiive :D
Koos poja abiga valmisid tulevastele detektiividele mõeldud kutsed. Idee on pärit Pinterestist.

Triibusokid

Vaikus blogis tuleb peatada ja parim seda teha on ühe pisikese lihtsa kudumiga.
Kuna laste jalanumbrid kipuvad pidevas muutumises olema, siis vajas poja uusi villaseid sokke.
Kodustest jääkidest said valmis järgmised triibusokid

Abistasid vardad 2,5 mm.

Suurus sai 34 ja natuke venivust on ka, et vähe kauem vastu pidada.
Ilusat veebruari ja kohtumiseni järgmisel korral. Loodetavasti ei veni paus enam aasta pikkuseks ;)

Kängurutaskuga triibukamps

Lõpuks on see siis valmis, minu poja triibukamps. Kaua kootud kaunikene :D

Lõngaks ülimõnus Drops Air. Tõeline unelm ja üle ootuste mõnus kududa. Kaalu kampsil kõigest 189 grammi aga kui soe ta on ....

Ma olen veidi äraoleval seisukohal ja hirmul, et mis juhtub selle karvapalliga pärast pesu, aga eks ma siis annan teada, kui asi pessu jõuab.

Tasku on piisavalt suur, et sinna nii mõndagi ära peita saab ;)

Omanik nautis poseerimist ja ei tahtnud teist pärast seljast võttagi.

Natukene on kasvuruumi ka, seega loodetavasti ei pea ma sügisel kohe uut kampsu kuduma hakkama :D

Lõngakulu siis 490 meetrit, 189 grammi.

Muster, millele tuginesin on drops 15-14. Loomulikult tegin päris palju omapoolseid muudatusi nagu ikka, Täpsemalt mõned asjad kirjas minu Ravelry lehel.

Vardad: põhiosa 5 mm varrastega, soonikud 4,5 ja 4 mm varrastega

Imelist kevadet ....

Triibukoer

Ilusad raamatud on ikka nii sõltuvust tekitavad :D
Mu poja sai endale nüüd siis triibukoera. Juhend pärit taaskord raamatust "Võluväega mänguasjad".
Mina sain üksikuid lõngatokke ära kasutada ja laps sai endale uue kaisuka :P

Ma suurt ei lisa infoks, kui et abimeheks oli 3,5 mm heegelnõel ja lõngaks Drops Paris. Mõnus nokitsemine taaskord.

See ninaalune jutt on natuke viltu, aga no ju see kuts naerab mu üle :P

 Lamaskelda on mõnus!

Uudishimulik on ta veel ka.

Pikka liugu ja järgmise korrani ...

Traktorid

Juba eelmisel aastal lunis poja minult traktoritega kudumit. Ilusad dropsi meriinolõngadki said selle jaoks tellitud.

Kas pole mitte mõnusad.

Idee, mida konkreetselt kududa, oli ka suhteliselt kiiresti sündinud. Tulemuseks pidi saama vest kapuutsi ja lukuga. Alustaminegi ei olnud probleemiks. Traktorid said üsna kiiresti valmis.

Sellised pisikesed.

Edasi läks asi natuke keerulisemaks. Esmalt oli vaja proovida esimest korda elus raglaani. Täitsa kena ja konkreetne jäi. Teiseks tuli nuputada kapuutsi kudumine. Seegi sai valmis. Viimaseks komistuskiviks sai lukk ja seda ikka väga pikaks ajaks. Kõigepealt tuli leida sobiva pikkuse ja jämedusega sobiv lukk. Kui lukk juba kodus oli, siis jäi julgusest puudu. Isu sai argusest alles sellel aastal võitu ja nüüd võin uhkusega tunnistada, et valmis sai minu esimene enda disainiga kudum. 

Selline siis vaade selja poolt.

Lukuvaade veidi lähemalt. Arenemisruumi on küll ja veel.

Kapuuts sai must, mille ääres jookseb kena roheline soonik.

Lõpuks aga eestvaade ka.

Selline ta siis lamades on. Poja seljas saab pilte millalgi hiljem.

Lõngaks Dropsi baby merino. Musta veidi üle ühe toki ja rohelist 3 tokki.
Vardad olid 3,5 mm knitprod.

Ilusat kolmekuningapäeva ja järgmise korrani ...

Lamba-aasta alguses draakonimüts

Imelist uut 2015. aastat mu kallid lugejad!!!

Minu aastavahetus möödus kudumise ja pere seltsis ülimõnusalt ja toredalt. Eile hilisõhtul sai alustatud pojale uut talvemütsi selle kaeluse juurde. Kahjuks oli seda sinist Lima lõnga natuke liiga vähe, et terve müts välja tuleks, seega oli vaja midagi välja nuputada. Poja kindel soov oli, et see peab olema nüüd draakonimüts.
Oma lõngakastis sorteerides leidsin sellest alles jäänud pool tokikest lõnga ja natuke sama jämedusega valget ka. Seega tuleb üks triibuline müts ja kuna mul polnud seekord õrna aimu, kui palju silmuseid ma sooniku jaoks looma peaksin, otsustasin mütsiga hoopis pealaelt alustada.

Tuli selline triibuline alus.

Kuna poja nõudis draakonit, siis sakid said kootud Dropsi juhendi järgi kahekordse lõngaga, et tugevamad oleksid. Ja kuna helesinine lõng hakkas otsa saama, siis tulid erivärvi sakid :P

Ilusasti sümmeetrilised teised

Poja nõudis draakonile silmi ka. Käis ise minu lõngakasti kallal ja tõi sealt tumerohelise lõnga. Siis võttis paberi ja joonistas sinna pildi silmast, ise seletas, et keskele peab tulema punane ka.

Selline siis sai lõpp-tulemus, millega poja rahule jäi.

Meil küll oli veel ennem üks pikk arutelu teemal: draakoni saba. Jõudsime seekord kokkuleppele, et seda ei tee, sest see segaks kapuutsi pähe panemist :P

Lõng: Lima 61 grammi kokku
Vardad: 3,25 mm sukavardad ja ringvardad

Ilusat aastat ja järgmise korrani ...

Lähenemas on kõrvitsapüha

No mina ei hakka oma perega kõrvitsat lõikuma ega kaunistama. Kudusin oma pojale hoopis temaatilise sallikese :D
Õpetus pärit Ravelryst. Täiesti tasuta ainult inglisekeelne.

Saab seda siis kanda nii sallina, kui ka 

veidi inimesi ehmatada või siis naerma panna.

Kinnituseks nööp.

Nagu ikka tegin paar muutust ja hetkel käsil teise kudumine, kus veel lisaks plaanis üks muutus.

1. Silmused lõin heegelahelale, et saaks pärast silmuseid üles korjata.
2. Kudusin sisemise poole üleni mustana (ehk siis minu sall kahekihiline)
3. Sisemisel pool on ainult 1 ääresilmus.
4. Kootaval sallil on plaanis ka esimesel poolel vaid 1 ääresilmus jätta, siis loodetavasti ei kipu see kiskuma.

Abimeheks oli 4 mm heegelnõel ja 3,5 mm ringvardad.

Lõngaks Lana Grosssa meriinolõng. Hea pehme lõng.

Järgmise korrani ...

Kael sooja

Mõtlesin, et peab ju ikka talveks valmistuma. No et kui ta tuleb, siis ei ole see ootamatu ja lapsel on juba praegu hea meel :)

Nagu näha oli seda talvist aksessuaari vaja kohe tuletõrjuja arsenali kaasata.

Iseenesest on tegemist Dropsi mustriga 23-27, millest mina jätsin mütsi kudumata.

Et laps kaeluse esimest ja tagumist poolt segi ei ajaks, tegin peale ühe tikandi ahelpistes (minu elu esimene).

Õnnelik laps.

Selja poolt siis ka, nagu näha sai piisavalt pikk, et kaela kenasti soojas hoida.

Lõngaks Drops Lima (jäi minu kleidist teost veidi üle)
Vardad 3,25
Kulu kokku 57 grammi.

Käisime täna õues päikest püüdmas, seega järgmine postitus siis juba looduspiltidega.
Järgmise korrani ...

Nokamüts

Mina ei tea kuhu see aeg kihutab, kuid poja kasvab nii, et tal oli vaja uut mütsi. Mis siis ikka, emme heegelda aga :D
Leidsin Merikese blogist üles selle mütsi ja hakkasin siis tegema. Loomulikult mitte täpselt nii nagu seal kirjas, sest alustanud olin ma juba ilma selle leheta ühekordsete sammastega. Seega lasin siis omamoodi edasi.

Põhilõngaks sai kirju ja et kogu mulje liiga tume ei oleks, valisin valged triibud sinna vahele

Päikese käes on täitsa särav kooslus

Kuna nokk pidi vaatevälja segama, siis sai see üles keeratud :D

Nüüd siis veidi edevuse laada pilte ka. Mu pojale meeldib fotoaparaadi ees edvistada :P

Minu süda on rahul, kui selline säravsilm kaamerasse piilub ja mütsi peas hoiab.

Järgmise korrani ...

Beebisokkide test

Üks meie kuduklubi liige pani kirja hästi vahvate beebisokkide õpetuse ja palus, et ma teeksin juhendi järgi ühed proovisokid. Nii juhendi testimise mõttes ikka. No küll oli tore kudumine, kuigi mul tekkis üks küsimus ka selle käigus, kuid sain oma küsimusele vastuse ja juhendisse lubati ka sellekohane täpsustus sisse viia.
Juhend ise on saksa keeles koos selgitavate fotodega ja selle leiab siit. Ma olen kindel, et ka keele mitte oskaja saab selle abil oma sokikesed valmis.
Minu omad tulid aga sellised. Kasutatud koduseid jääke Dropsi BabyAlpaca Silk lõngast ja vardad olid 3 mm-sed.

Päikese käes peesitamas

Pealt vaadates näeb välja selline

Siit on näha, et sokikese kudumisel on kasutatud nii soonikkude, parempidist kude kui ka ripskude.

Nüüd tuleb vaid neile omanik ka leida :D

Lõnga kulus kokku 25 grammi ja suuruse poolest peaks sobima ca 3-kuusele, kuid lõng ja kude on sellised venivad, seega usun, et ka poole aastane saab kenasti neid varba otsa veel panna, et varbad soojas oleksid.

Järgmise korrani..

Katsikukingiks

Kui endal tütreid ei ole, siis on alati hea võimalus midagi plikadele mõeldut kududa, kui töökaaslastel tütred sünnivad :P
Seega nii kui teada sain, et meil 2 noormeest hakkavad isaks saama ja veel pealegi mõlemal tütred tulekul, oli mul kohe peas idee, mida kududa. Esimene on kenasti ka juba omanikuni jõudnud ja teine sai just valmis esitlemiseks.
Tegemist on täiesti tasuta juhendiga, mille leiab Ravelryst.
Originaalis on juhend kirjutatud sokilõnga kasutades, kuid mina küll ei suudaks ei oma pisikesele ega ka kellegi teise pisikesele sellist mänguasja kaissu anda - see ajab ju karvu ja sisaldab sünteetikat, mis ei ole just eriti tore kaaslane (eriti veel suus). Seepärast said minu Knubbelinchenid kootud puuvillasest ja puuvillasegusest bambuslõngast. Seda on siis pärast ka hea masinaga pesta ja pole kartust, et pisipiigad kogemata karvu suhu ajavad.
Esimene valmis lõngast Capri Ombre ja Blend Bamboo. Esimene pilt alles algusjärgus nukukesest.

Ise ma unustasin valmisnukust pilti teha, aga õnneks uhke papa saatis mulle pildi koos omanikuga.

Teist ei tahtnud ma täpselt samasugust teha, kuigi lõnga oleks koduses varus olemas küll, seega otsisin teisi variante (ikka oma varudest). Seekord siis läksid kasutusele Dropsi Muskat Soft, Dropsi Paris ja Blend Bamboo.

Algusjärk sai ka siin pildile püütud. Kahjuks Muskat Softi oli mul vaid 1 tokk ja sellest kogu keha ning mütsi välja ei tulnud, seega tuli osa kududa tunduvalt paksemast lõngast, kuid üldtulemusega olen ma täitsa rahul.

Mõnusalt istumas ja uue omaniku sündi ootamas

Lilleke, mis kaunistab nukukest

Ja üks pildike siis kogupikkuses ka kenasti esitlemiseks.

Olen vist taas kudulainele jõudnud ja loodan, et nüüd ei teki siia liiga pikad vahepausid.

Järgmise korrani!