Kas pole mitte mõnusad.
Idee, mida konkreetselt kududa, oli ka suhteliselt kiiresti sündinud. Tulemuseks pidi saama vest kapuutsi ja lukuga. Alustaminegi ei olnud probleemiks. Traktorid said üsna kiiresti valmis.
Sellised pisikesed.
Edasi läks asi natuke keerulisemaks. Esmalt oli vaja proovida esimest korda elus raglaani. Täitsa kena ja konkreetne jäi. Teiseks tuli nuputada kapuutsi kudumine. Seegi sai valmis. Viimaseks komistuskiviks sai lukk ja seda ikka väga pikaks ajaks. Kõigepealt tuli leida sobiva pikkuse ja jämedusega sobiv lukk. Kui lukk juba kodus oli, siis jäi julgusest puudu. Isu sai argusest alles sellel aastal võitu ja nüüd võin uhkusega tunnistada, et valmis sai minu esimene enda disainiga kudum.
Selline siis vaade selja poolt.
Lukuvaade veidi lähemalt. Arenemisruumi on küll ja veel.
Kapuuts sai must, mille ääres jookseb kena roheline soonik.
Selline ta siis lamades on. Poja seljas saab pilte millalgi hiljem.
Lõngaks Dropsi baby merino. Musta veidi üle ühe toki ja rohelist 3 tokki.
Vardad olid 3,5 mm knitprod.
Ilusat kolmekuningapäeva ja järgmise korrani ...
Üli-väga-ägedad traktorid! Ma arvan, et mu õepojale ka väga meeldiksid. Ma arvan, et ma kunagi kopeerin. :)
VastaKustutaAitäh, need traktorid on täitsa vahvad jah! Kopeerimiseks ka luba antud ;)
Kustuta