Kevadet otsimas

 Käisime perega jalutamas ja otsisime kevadet. Midagi juba leidsime.

Täiesti mõeldamatu oli veel aasta eest, et ühel tavalisel laupäeval on väikese imelise linnakese kaubatänav inimtühi. Kuid see on kahjuks koroona tõttu juba tavaline vaatepilt. Nii kurb. Ja sellel tänaval on imetore pisike lõngapood, kus oleks tahtnud ringi kõndida ja lõnga näppida ning ilmselgelt midagi ka kaasa osta :) Mees küll arvas, et vähemalt on siis põhjus seda linnakest millalgi veel külastada.

Väga vana vesiveski, mis küll enam ei tööta. Silmailu pakub ta sellegipoolest.

Huvitav mitu korda on seda müüri juba lapitud?

Vesiveski kõrvale loodud väike oja kalade vabaks liikumiseks.

Ja lõpuks leidsime jõe äärest ka killukese kevadet.

Mehele kootud sokid said seekord siis sellised. Mustri idee on pärit juhendist On the porch. Kuna aga mehe sokid on 47 suurus, siis lisasin neid mustriridu juurde.

Uus algus

 Äratame selle pikas unes olnud blogi siis taas üles. Vaja vaid mõned olulised asjad enne meelde tuletada ja uued reeglid läbi töötada, kuid ma loodan sellega ikka hakkama saada.

Ma polnud nüüd pea 4 aastat ei kudunud ega heegeldanud. Lõngad seisid kastides ilusasti töötoas ootel. Vahel libises pilk üle, kuid isegi kiusatust ei tekkinud. Selline tunne oli, et käsitööst on küllastus tekkinud. Pausi ajal hoopis lugesin palju, kuid lugemiselamuste elavat edasiandjat minust ei ole, seetõttu pole ka siia midagi ilmunud.

Nüüd jaanuaris, kui vardad ja lõnga mehe sokkide jaoks välja otsisin (ta nimelt arvas, et oleks uusi vaja) täitus mu hing sellise sooja rahuloluga. Nagu oleks ajas tagasi läinud, esialgu vaikselt krigisedes nagu roostes mootor ja siis mida ring edasi, seda nobedamalt ja lõbusamalt. Kuna mul oli parasjagu puhkus, siis sai ilma südametunnistuse piinadeta diivaninurgas kududa. Minu hämmastuseks valmisid need nr. 47 sokid ootamatult kiiresti. Kuid mitte nii suureks üllatuseks oli see, et nüüd arvas ka poeg, et tema sokid on väikseks jäänud ja vaja ka uusi. 

See teine sokipaar edeneb juba palju aeglasemalt. Sellel on mitu põhjust: esiteks käin ma jälle tööl, teiseks oli mul vaja lapsel lasta lõngu valida ja mustrisoovi küsida ning kolmandaks olen ma neid sokke juba päris palju harutanud. Kuid isegi kohati igapäevane harutamine ei ole kuduisu ära võtnud.

Järgmise korrani ja siis loodetavasti juba piltidega postitusega.

Jänesed

Eelmises postituses oli juttu Mustrimaailma munadepüha pakivahetusest. Täna saan näidata ka oma teele pandud pisikest kaunistust, sest Maris on paki kätte saanud. Muster ja lõng on Dropsi omad.

Kingitused

Oi kuidas mulle meeldib kingitusi saada, eriti kui need on enda tehtud ja imeilusad.
Täna õnnestus mul suisa kahe kingituse osaliseks saada.
Lapsele pikapäevarühma järele minnes võlus ta tagaruumist välja enda meisterdatud "eluõnnepuu".

Kas see pole mitte kena puu?

Teise kingituse saamislugu peitub Muustrimaailma foorumis, sest seal on üks tore teema Vahetame munadepühakaunistusi, millest minagi ei suutnud kõrvale jääda. Minu kingitus tuli Mariselt ja on lihtsalt võrratult ilus ja kasulik ka veel. Magusa lubasime pojaga ära jagada. Aitäh, armas Maris!

Karbi ilu omas täies hiilguses.