Pages

01 detsember 2014

Julge hundi rind on rasvane

... või kuidas see vanarahva ütlus nüüd oligi.
Igatahes leidsin ennast, oma enese süül loomulikult, eelmisel reedel olukorrast, et kas laps läheb pühapäeval esinema ilma klouniriieteta või mina (kes ei ole eriline õmblemise sõber) võtan kogu oma julguse kokku ja õmblen ise talle püksid.
Küll on hea, et on olemas võimalus osta ka Burda üksikuid lõikeid ja seda isegi meie pisikeses linnakeses. Minu valikusse jäid need traksidega püksid, sest need tundusid üsna lihtsad õmmelda. Riidevalik oli ka hetkel veel kesine, seega jäi valikusse vaid üks riie ja mitte kaks erinevat, nagu lõige tegelikult ette näeb. Nööbid valis noorhärra endale ise ja ikka korralikult suured :P

Esmalt pean tänama MM Helikest, ilma kelleta ma vist ei olekski neid valmis saanud. Suur suur aitäh sulle!!!!
Aga alustades algusest. Kui mu esimene mõte oli, et ma saan ju hakkama (ma ei ole kunagi varem midagi lõike järgi õmmelnud või üleüldse midagi õmmelnud, kui just välja arvata paar sirget õmblust näiteks pitsi kinnitamisel köögirätile või mõni padjapüür).
Mõõtude võtmine läks ka lihtsalt, ainult kolmest kohast oligi vaja mõõta.
Lõigete välja lõikamine läks ka lihtsalt :D
Igasugused juhendid lõikasin ka enda jaoks sobivaks, et ma midagi olulist ei unustaks.
Siis tekkis mul esime kord vajadus nõu küsida, aitäh Helikene veelkord!
Oma mõttele kinnitust saades, said lõiked kangale paigutatud (nagu hiljem selgus, siis valepidi, aga õnneks tulemust see ei mõjutanud :P)
Traksid, tasku ja lisatugevdused mahtusid kenasti sellele meetrisele kangajupile ära. Üle jäi vaid mõni riba harjutamiseks :D  Mida läks ka hädasti vaja.
Siis tekkis vahepeal tunne, et ma ei saa millestki aru, kuid taas Helikene aitas mind rööpale.
Õmblusmasina etteaste.
Traageldamine ei ole enam minu rida, see oleks liialt aega võtnud ja õnneks taipasin laupäeva hommikul endale ühe karbi tõelisi õmbluse jaoks sobilikke nööpnõelu osta.
Kui peaaegu kõik juba valmis oli - puudusid vaid nööpaugud ja nööbid - jõudis mu kallis kaasa koju. Ma polnud kunagi varem oma masinaga nööpauku õmmelnud ja juhendiga oli ka kehva lugu. Mees lükkas mu masina tagant eemale ja uuris ning puuris ja leidiski viisi, kuidas see töötab. Ilusti töötab, kui kangas ei libise. Minu kasutusel olnud kangas oli aga meeletult libe ja taaskord tuli Helikene appi oma targa mõttega, paber alla panna ja siis õmmelda. Nipp töötas suurepäraselt.
Püksid ootel oma klouni, kes sinna sisse hüppaks.
Rõõmus pükste omanik, kes nautis nii riideid kui oma esinemist ikka 100%

Lõpp hea kõik hea.
Järgmise korrani ja rahulikku advendiaega ...

2 kommentaari:

  1. Väga tubli julge hundike :) Nüüd on kindlust teine kordki õmblustöö ette võtta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, aga ea ma vist väga vabatahtlikult seda ikka ette võtta ei taha. No vähemalt ei ole ma veel oma armastust õmblemise vastu avastanud :D

      Kustuta