Allegheny

Olen siia blogisse võlgu ühe kleidi saamisloo ja valmimisloo.
Et algusest peale asi selge oleks, siis ei suutnud ma aasta lõpus olevale Dropsi lõngade kampaaniale vastu pidada ja tellisin Lanadest soodustusega petrooli värvi lõnga Lima. Kuna aga mõte oli algul poja suunas, siis sai tellitud vaid 300 grammi. Jõudis siis lõng minuni ja vaatasin ja uurisin ning kuna pojale värv ei meeldinud, siis otsisin sobivat mustrit endale. Tore foorumikaaslane oli mind õrritanud aga kleidi Allegheny mustriga. Teadsin ju, et lõnga selle jaoks ei jagu ja hakkasin 5. jaanuaril kuduma alguses pluusi sama mustri järgi. Pluusina oleks ju ka see imeilus, kas pole :D

Kudusin ja kudusin ning vahepeal proovisin, kuidas istub.

Mida rohkem kudusin, seda enam see mulle meeldis.

Mingil hetkel aga jõudis ikka minuni tunne, et tahan kleiti ja ei suuda pluusiga rahulduda.

Kindlamast kindel oli aga see, et sama partiiga ma sama lõnga ei saa. Uus probleem, kuidas teha nii, et värvivahetust näha ei jääks. Enne ei julgenud ka juurde tellida, sest kartsin seda teist partiid nii väga. Teiste tublil julgustusel tellisin siiski juurde ja pakki avades silma järgi erinevust ei paistnud. Riski, aga kohe edasi kuduma hakata uue tokiga ka ei julgenud võtta. Proovisin siis nii ja naa kuidas kududa vaheldumisi 1 ring vana ja teine uue tokiga, lõpuks jäin rahule sellega et liikusin 1 silmuse võrra ringil kogu aeg edasi. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis on triip õrnalt näha. Peale pressimist aga kaob ära ja siis mingi hetk ilmub taas.
Veel tekkis vahepeal probleem, et juhendi järgi kasvatades oleks liiga soolikas ümber jalgade saanud ja mulle see ei meeldinud. Harutasin aga seeliku osa üles ja kasvatasin poole tihedamalt. Ilusam jääks kindlasti kui tihedama kasvatamise korral ka ringil mitte kahes vaid neljas kohas kasvatusi teha.
Tulemus sai selline

Nagu näha, siis ka alumine äär on originaalist veidi teistsugune. Kahekordne oleks ilmselgelt liiga paks jäänud. Aga et alumine soonik kiskuma ei jääks, siis kudusin maha sellise õpetuse järgi.

Mahakudumine näeb lähemalt välja niisugune aasaline nagu heegelahel.

Enne oma linna peale nööpi otsima minnes olin 90% kindel, et niikuinii ma siit linnast midagi ei leia. Kui veel esimene kangapood kinni ka oli, siis olin algul ikka täitsa löödud. Äkki meenus mulle, et meie linnas avati alles eelmisel aastal veel üks kangapood ja pöörasin oma sammud sinna poole. Müüja oli väga abivalmis ja otsis kõik oma võimalikud nööbid välja. Kuna ta pakub ka õmblemisteenust, siis tõi välja ka karbi, kus olid ükskikud alles jäänud nööbid. Sealt karbikesest leidsin endale just sobiva.

Kas ta ei sobi mitte kenasti ;)

Seljas pildile saada on kleidiga alati nii keeruline. Kord ei ole sobiv ilm, kord ei ole õigeid aksessuaare, kord ei ole fotograafi.

Ühel mõnusal nädalavahetusel Kölnis tegi LillyS minust pildi :P

Kleidi kudumisel abistasid mind vardad 5 mm ja 4,5 mm ning lõnga kulus kokku 505 grammi.